Raekoja plats

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub Tallinna raekoda.

Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu keskus – kõige suurema rahvahulgaga koht linnas turulettide, majade ja häbipostidega. Platsil on toimunud hukkamisi, festivale, karnevale, pulmatseremooniaid ja filmivõtteid. Platsil on filmitud osa filmist “Pan Kleksi akadeemia“.[1] Läbi ajaloo on plats säilitanud oma vana funktsiooni: see on populaarne turistide ja kohalike seas kohtumispaigana või vaatamisväärsuste alguspunktina.

Raekoja platsil oli keskaegse all-linna keskpunkt, mille asukohast arvatakse ka kõigi Tallinna tänavate hoonete algussuunda (maja nr 1), platsilt saavad alguse vanalinna vanimad tänavad: Apteegi tänav, Dunkri tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Saiakang, Vanaturu kael, Voorimehe tänav, Raekoja tänav.

Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal juunis vanalinnapäevad, juulis keskaja päevad. Melu hoiavad üleval välikohvikud, laadad ja vabaõhukontserdid. Talvisel ajal on Raekoja platsil eriline roll jõulude ajal. Üha enam kogub populaarsust ka talvine jõuluturg (Tallinna jõuluturg), oluline sündmus on Raekojast linnapea poolt jõulurahu väljakuulutamine. Jõulude tähistamine platsil on väga vana traditsioon. Esimestest jõulupidustustest on andmed juba aastast 1441, mil Mustpeade vennaskonna liikmed asetasid siia esimese jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linna jõulupuuga Euroopas. Vastavalt modernsetele kommetele süütab linnapea esimese küünla, alates sellest süüdatakse jõulutuli ka teistes linnades ja inimeste kodudes, et märkida jõuluhooaja algust detsembris. Platsi tähtsaim maja, Tallinna raekoda, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970. aastani. Hoolimata sellest, et võim on praeguseks platsilt lahkunud, on see jäänud oluliseks traditsioonide kandjaks ning kokkusaamiskohaks nii linlasele kui ka linnakülalisele.[2]

Muistse asustusalana on praegune Raekoja plats seda ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Juba vanadel aegadel oli Tallinn Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht oma hästi ligipääsetava sadama, heade ühendusteede ja soodsa asukoha tõttu. 10. sajandil sadama ja turu kaitseks ehitatud Toompea linnus lõi eeldused püsiva asustuse tekkeks. 10.–11. sajandil hakkas linnuse jalamile, praeguse Pika jala tänava ja Vana turu vahelisele alale kerkima eesti kaupmeeste ja käsitööliste linnataoline asula. Selle esialgse asula siseväljakuks ja ühtlasi turuplatsiks oli sisemaalt tulevaid kaubateid, sadamasse viivaid teid ühendav väljak, millest hiljem kujunes Raekoja plats.